Sõiduproov: Hyundai Tucson N Line ja teised N-tähe alased uudised
Tekst ja fotod: Kaido Soorsk, What Car?
Hyundai Motorsport osaleb WRC-karussellis juba 1998. aastast ja ehkki tootjate arvestuses pole õnnestunud MM-tiitlit veel koju tuua, pole see võistlusautode taha küll jäänud. Üksuse Saksamaal asuv peakorter on varustanud võistkonda masinatega, mis kiired ja töökindlad ning iseloomulik lilla värvitoon on just nende autode poolt popiks sõidetud. Sestap otsustati paari aasta eest asuda autospordis kogutud tuntust rahaks pöörama, pakkudes esmalt musklisse pumbatud kuumpärasid ja seejärel „kiirete tükkidega“ tavamudeleid, mis kümblevad nii WRC kui ka ringrajale suunatud võistlusautode ning N. seeria mudelite kuulsuses.
Hyundai N. haru on midagi säärast, nagu M. osakond BMW või AMG Mercedese katuse all, ehk tegemist on suurtootja enda tuuninguüksusega, mis arendab enama võimsusega tänavalegaalseid lelusid. Esmalt nimetatud konkurendiga on suuremgi seos, sest BMW M. osakonnast meelitati üle nii selle endine juht Albert Biermann kui ka mitmed tema kaastöölised. Nende esiklapseks sai Hyundai i30 N, mis on lõbus kuumpära ja mis võimsuse/hinna/omaduste suhtest lähtudes on tänagi üks parimaid valikuid. Eelmisel aastal tehti aga N. seeria mudelivalik ühe ropsuga poole suuremaks ja see polnud ainus (eeldatavalt) müüginumbreid tõstev trikk.
N. seeria ja N Line
Puhtatõulistest N. seeria autodest oli esmalt valikus viie uksega luukpära i30 N, mis arendab 184 kW/250 hj ja saavutab 100 km/h 6,4 sekundiga. Performance-paketi korral on selle esiveolise võimsuseks 202 kW/275 hj ja kiirenduskatses on võimsam versioon baasmudelist 0,3 sekundit kiirem. Lisaks nimetatule pakutakse mõlemat mootorit nüüd ka viie uksega „kiirpäras“ (pildil) – antud keretüübi nimeks on Hyundai keeles Fastback – mille tagaosa on esmasündinu pärast laugem ja mis kaalub luukpärast 29 kg enam. Mida on liialt vähe, et muuta autode käitumist ja sõiduomadusi, küll on aga laugsaba näol tegu hoomatavalt edevama ja pisut praktilisema autoga.
„Kiirpärade“ pakiruum on tagaistme normaalasendi korral suurem – 450 liitrit vs luukpära 395 liitrit, maha pööratud tagaistme seljatugede korral on „hoiulaegaste“ maht 1351 liitrit ja 1301 liitrit – ja silmatorkavamat välimust pole ka pööraselt kalliks aetud, sest samasuguse komplektsuse korral maksab Fastback 1000 eurot enam. Sarnasesse suurusjärku jääb nende kahe kere vaheline lõhe ka „ii-kolmekümne“ tavaversioonide korral ning nende ja N. seeria vahelist tühimikku peavad täitma alles üsna hiljuti ellu kutsutud N Line mudelid. Viimaste näol on tegu varustuspakettidega, mis viitavad sugulusele N. seeria autodega.
N Line logod leiate kolmelt kerelt
Esiti pakutakse N Line varustuses „ii-kolmekümmet“ ja linnamaasturit Tucson ning esimene on selles varustuses saadaval nii luuk- kui „kiirpärana“. Mudelil i30 pakutakse N Line varustust 1,4-liitrise ottomootoriga (103 kW/140 hj) autodele, mis varustatakse seitsmekäiguliste „automaatidega“. Lisaks varustusele viitavatele logodele on nende autode eritunnuseks veel 18-tollised valuveljed, jäigem vedrustus, tegusamad pidurid ning sportlikuma kujundusega tagumine põrkeraud. Lisaks kuuluvad sellesse paketti veel tagurduskaamera ja sportrool, millel olevate nuppudega saab juhtida raadiot, kiirushoidikut ja näidikupaneelis olevat infopaneeli.
N Line maksab varustusest Comfort 2400 eurot enam ning sarnane, ent pisut soodsam suhe kehtib ka nelikveolise Tucsoni puhul, mis maksab Style-varustuses isendist 1400 eurot rohkem. Seda versiooni pakutakse meil 1,6-liitrise ottomootoriga (132 kW/177 hj) ja lisaks seitsmekäigulise „automaadi“ olemasolule on sellel autol ette näidata veel automaatne nelikvedu, mis läkitab tagaratastele momenti juhul, kui esirattad pidamist kaotama hakkavad. Lisaks saab vajadusel kasutada ka püsivat nelikvedu – lukustatud momendijaotusega suhtes 50:50 – ent see lahendus toimib vaid tagasihoidlikumatel kiirustel, mis väiksemad kui 40 km/h.
Tucsoni küüdis
N Line paketiga Tucson saavutab 100 km/h 9,1 sekundiga ja selle keskmine kütusekulu on 8,5-8,7 l/100 km (WLTP). Proovisõidu järgi otsustades on need realistlikud numbrid, sest linnas jäi keskmine kütusekulu vahemikku 8,0-9,0 l/100 km ja maanteel sai veidi vähem kui kaheksa liitriga hakkama. Dünaamika ei jäta küll erilist muljet, kuid mootor veab hästi ja tänu vilkalt reageerivale käigukastile on möödasõidud üsna mugavalt tehtavad. Selline Tucson on nii asulas kui ka maanteel meeldivalt vaikne, sest ehkki rehvimüra võib näida esiti vali, tõuseb see esile pigem seepärast, et ülejäänud helid on niivõrd hästi summutatud ja auto omasuguste hulgas üks vaiksemaid.
Nii jäi interjööri müratase siledal asfaldil vahemikku 74-76 dB (kiirusel 95 km/h), mis on väga hea tulemus. Ent veel parema mulje jättis säärase Tucsoni pika käiguga vedrustus, mille vedrud on esimesel teljel 8% ja tagapool 5% tavaseadest jäigemad, ent mis tagas sellest hoolimata mugava sõidu ja hoolitses eeskujuliku haardevõime eest. Vedrustus oli vaikne ega löönud löökaukudes mürtsuga läbi ning juhini ei kandu ka vibratsioone või segavaid vabinaid. Rooli keskasendi juures on täheldatav küll vaevumärgatav lõtk ja roolisüsteemi tagasiside võiks olla parem, ent konkurentide hulgas N Line paketiga Tucsoni juhitavus parimate seast.
Kellele?
N Line varustuses Tucson pole odav, sest selle baashind on napilt alla 33. tuhande euro, ent tegu on hea linnamaasturiga, millel lai mootorivalik – esmamulje Tucsonist ja proovituuri iselaadiva hübriidajami küüdis leiate meie proovisõitude jaotusest – ja mis passib hästi koolibussi rolli, sest teenis ohutuskatsetes maksimaalsed viis tärni ning auto ottomootor sobib lühikesteks külma mootoriga sutsudeks paremini kui „õlipõletaja“. Materjalivaliku, viimistluse ja omanikust üle uhkava rahulolutunde osas on Tucson parem Jaapani päritolu võistlejatest ning selle veermik oli konkreetse isendi näitel mugavam kui Škoda logoga linnamaasturites.
Tõtt-öelda mõjub selline Tucson kujundust kõrvale jättes pigem nn „Saksa autona“ ja Lõuna-Korea päritolu meenutab vaid erandlikult pikk garantii, milleks on seitse aastat ilma läbisõidupiiranguta. See mudel peaks tabama hästi tänase autoostja eelistusi ja auto varustus on korralik. Sellel on ette näidata 19-tollised valuveljed, kahetsooniline kliimaseade, 8-tollise puutetundliku ekraaniga infolustisüsteem, navigatsiooniseade, ühilduvus Apple CarPlay ja Android Autoga, tagurduskaamera koos esimeste ja tagumiste parkimisanduritega, kiirushoidik, elektriajamitega esimesed sportistmed, muutetava kaldenurgaga tagaistme seljatugi jne. Teie asi on otsustada, milline üheksast värvitoonist on meelepäraseim ja kas auto ohutusvarustust või audiosüsteemi tasuks täiendada lisavarustuse lehel.
Meeldis: vaikne ja ruumikas interjöör, mahukas pakiruum, hea varustus, pikk garantii, mugav vedrustus ja hea juhitavus.
Ei meeldinud: auto kaal ja tundetu roolisüsteem.
