Aasta Hyundai KONA Electricuga: vaikselt, mõistlikult ja natuke tulevikus
Tekst: Lii Aalik, fotod: erakogu
On autosid, mida ostetakse südamega, ja autosid, mida ostetakse Exceli tabeliga. Hyundai KONA Electric on minu puhul kuidagi mõlemad. Olen nüüd täpselt aasta sellega sõitnud ning julgen öelda, et see oli üks möödunud aasta kõige ratsionaalsemaid ja emotsionaalselt õigemaid otsuseid.
Igapäev autos: rohkem kui lihtsalt sõitmine
Veedan autos palju aega ja see aeg on mitmeotstarbeline. Otseühendus telefoniga kuvab kogu vajaliku info suurele 12,4“ ekraanile ning roolil olevad nupud võimaldavad kõike juhtida ilma tähelepanu teelt ära võtmata. Seal toimuvad koosolekud, kliendikõned, podcastide kuulamine, mõtete settimine ja tööpäeva lõpus ka stressi maha laadimine. Eestis, kus ilm on heitlik, nii -20 kui +30, on oluline, et autos tekiks optimallne temperatuur kiiresti – KONA puhul umbes mõne minutiga, sõltumata välistingimustest. Talvel lisab mugavust myHyundai äpist reguleeritav eelsoojendus, mis tähendab, et hommikul ei kraabi sa klaase, vaid istud sooja autosse. Suvel omakorda saab auto äpist ette jahutama panna.
Kuna auto ise on väga vaikne, jõuab muusika minuni ka madalal helitugevusel – see on üks neid väikeseid, aga igapäevaselt rõõmu pakkuvaid detaile kui olen töö lõpetanud ja sõidan kodu poole.
Enne KONA Electricut sõitsin Hyundai TUCSON täishübriidiga, mis oli linnas suurepärane. Madalatel kiirustel liikus ta elektriga ja pidurdamisel tootis energiat tagasi. Aga kui kolisime Tallinnast välja oma majja, avanes uus loogika: kodulaadija, börsipaketiga elekter ja võimalus ise otsustada, millal ja mis hinnaga energiat ostan.
Suurim muutus tuli aga kuludes. Kui varem kulus aastas kütusele umbes 2700+ eurot, siis 2025. aastal läks kogu elektrikulu koos avalike laadimistega umbes 573 eurot 27 200 kilomeetri kohta. Kiire arvutus ütleb 100 km hinnaks koos võrgutasude ja kõikvõimalike maksudega ca 2,11 eurot. See number ei vaja väga palju lisakommentaare. Siia lisandub ka fakt, et 2025. aasta alguses oli veel alles raha elektriauto ostutoetuseks 4000 eurot auto kohta, mis tegi otsuse veelgi mõistlikumaks. Auto aastamaks on 50 eurot.
Ja kuigi elektriauto ei ole kogu tootmisahela mõttes veel täiesti „puhas“, on CO₂ jalajälg võrreldes sisepõlemismootoriga siiski selgelt väiksem. Teadmine, et panustad vähem saastavasse liikumisse, annab igapäevasõitudele väikse, aga olulise lisaväärtuse.
Mõnikord võib auto ka lihtsalt meeldida
Ma ei pea end autoeksperdiks ja vastupidiselt levinud naljale, kus naised armastavad kõrvadega, ei vali ma autosid kõrvade, vaid silmadega. Minu valitud eriversioon N Line varustuses on sportlikum, teravama joonega ja juba eemalt sellise hoiakuga, mis tekitab tunde, et see auto teab, kuhu ta teel on. Selle kõigele lisab oma väärtuse vaid N Line mudelile saada olev erivärv Shadow Gray ning must katus. Lisaks salongi sportlikud detailid, valguslahendused ja üldine stiil annavad autole iseloomu, mida ma väga hindan.
Esimene emotsioon KONA nähes oli ausalt öeldes segadus. See auto nägi välja nagu UFO – ma ei saanud aru, kas see meeldib mulle väga või üldse mitte. Aga just see eripära osutus otsustavaks. Järgmisel hetkel sain aru, et see „teistsugune“ ongi täpselt see, mida ma tahan. Istusin sisse ja olin lõplikult müüdud.
Sõidutunne: vaikne, täpne ja vajadusel terav
KONA Electricus märkasin kohe mugavaid istmeid, loogilist nuppude paigutust ja esiklaasile kuvatavat kiirust. Elektriauto vaikus ja dünaamika on need midagi, millega harjub kiiresti ja millest hiljem loobuda ei taha. Sõidan enamasti Eco-režiimis – mulle lihtsalt meeldib tarbida mõistlikult. Kiirendust on täpselt nii palju, kui vaja ning just maanteel möödasõite tehes muutub see eriti oluliseks. Sport-režiim annab vajadusel hetkega teravama reaktsiooni kui seda vaja. Talvisel ajal lisab Snow-režiim omakorda turvatunnet ebakindlate teeolude korral.
Igapäevased ja päriselt toimivad abimehed, millest enam loobuda ei tahaks
Reahoidja, Autohold*, adaptiivne püsikiirusehoidja ja regeneratiivpidurduse käsitsi juhtimine on asjad, mis on muutnud mu sõidud nii mugavaks, et ilma nendeta ei kujuta enam ette. Talvel loomulikult rooli- ja istmesoojendus – need on põhjamaise elu baasvarustus.
Turvasüsteemid on mind korduvalt aidanud olukordades, kus auto reageeris kiiremini kui mina. Erinevad avarii ennetussüsteemid, pimenurga kaamera, mis rida vahetades kuvab juhi ette ekraanile kaamerapildi ega jäta ühtegi autot pimedasse nurka, ning auto sujuv kohandumine liiklusvooga loovad kindla ja rahuliku sõidutunde. Parkimisel on suureks abiks 360-kraadine kaamera, lisamugavust pakuvad elektriline tagaluuk ja automaatsed LED-kaugtuled. Need ei ole pelgalt „vidinad“, vaid igapäevased ja päriselt toimivad abimehed.
* Autohold on paigalseisu funktsioon. Nt kui pidurdad punase fooritule ees ja tõstad jala pidurilt, ei hakka auto enne liikuma kui vajutad gaasi. Funktsiooni on võimalik nupust sisse-välja lülitada auto salongist.
Pikk maa ja laadimine – vähem draamat kui arvatakse
Aasta jooksul on olnud vaid kolm korda, kus olen pidanud avalikust laadijast juurde laadima. Ühel korral laadis auto öösel hotellis, kahel korral piisas 15–20-minutilisest kohvi- ja söögipausist. Ükski neist ei muutnud mu ajaplaani ega tekitanud stressi. Bensiinijaamad on minu jaoks muutunud pigem kohvikuteks, kus käin vahel vaid kiiret lõunat tegemas. Mulle väga meeldib elektriauto puhul see, et ma ei pea enam bensiiniaurude sees tankima ja väga heitliku ilmaga seal ise kõrval seisma. Kasutan mugavat võimalust laadida kodus ja ausalt öeldes on tänu sellele mul tunne, et auto tangib end justkui ise. Laadimise seadistamine läbi äpi on imelihtne ka distantsilt.
V2L* – turvatunne, mida ei osanud oodata ehk ratastel elektrigeneraator
Kõige suurem vau-efekt tuli hetkel, kui kasutasime autot kodu elektrivaruna. Elektrikatkestuste teemalised hoiatused panid mõtlema ja pärast väikseid täiendusi koduses elektrisüsteemis saan vajadusel auto abil hoida mitmeid päevi töös põhilised kodumasinad ja ruumid. Lisaks sellele saab igaüks vajadusel minu auto küljest tavalist pistikuvoolu – olgu see sülearvuti, tööriist või midagi muud. See kõik kokku annab mulle turvatunde ja võimalusel olla abiks seal, kus vajadus kõige suurem.
* Sõidukile saab ühendada teisi elektritarbijaid kui sellel on autost laadija ehk Vehicle to Load (V2L) funktsioon.
Ruumi rohkem, kui paistab
Kõik, mida olen selle autoga vedada tahtnud, olen ka vedanud. Istmed käivad alla, pagasiruum on üllatavalt mahukas ja sageli kui mu abikaasa arvab, et: „See ei mahu ju ära“, selgub, et mahub.
Kokkuvõtteks
Hyundai KONA Electric ei ole minu jaoks lihtsalt auto. See on töövahend, ajasäästja, kulude vähendaja ja natuke ka elustiilivalik. Vaikne, mõistlik, turvaline ja piisavalt eriline, et iga päev sinna istudes tunneksin: see otsus oli õige.
KONA Electric sobib inimesele, kelle jaoks auto on igapäevane kaaslane nii tööl kui ka puhkusel, mitte vaid nädalavahetuse hobi. See on hea valik neile, kes sõidavad palju, hindavad vaikust ja mugavust ning tahavad hoida kulud kontrolli all, ilma sõidumõnus järeleandmisi tegemata.
Sobib väga hästi nii linnas liikujale kui ka autojuhtidele, kelle igapäevased sõidud viivad maanteedele ja Eesti eri nurkadesse. Eriti sobilik on see neile, kellel on oma maja, paarimaja, ridaelamu või uuem korterelamu, kus on võimalik paigaldada kodulaadija ning kasutada näiteks börsipõhist elektripaketti – nii saab ise diivanil otsustada äpi abil, millal ja mis hinnaga autot laadida.
Veelgi enam sobib elektriauto neile, kes omavad juba päikesepaneele ning KONA Electric on ideaalne auto kuhu saab suvisel ajal üsna tihti esinevat negatiivse hinnaga elektrit laadida, mis tähendab omakorda ülimalt odavat sõitmist ehk olematuid kulusid auto omanikule.
KONA Electric kõnetab kõiki, kellele läheb korda keskkonnamõju, kuid kes ei otsi ideoloogilist manifesti, vaid praktilist ja toimivat lahendust. See on auto inimesele, kes hindab nutikaid turvalahendusi ja läbimõeldud tehnoloogiat, mis toetab juhti märkamatult, mitte ei nõua pidevat tähelepanu.
